sexta-feira, 13 de maio de 2016

Julgamentu Ba Kazu Krime Grave Paradu

Provedor dos Direitus Humanus e Justisa (PDHJ), Silverio Pinto, hateten desde juises internasional haruka fila, julgamentu ba kazu krimi grave paradu to’o agora, maibe governu laiha esforsu seriu atu tau matan ba asuntu ne’e.

Estadu bele koalia kona ba rekonsiliasaun, maibe nia dehan, tenke iha justisa ne’ebe justu liu-liu ba vitima sira, tanba iha tinan 1999 ema barak mak lakon sira nia familia, riku soin no seluk-seluk tan.

“Vitima iha direitu atu hatene kona ba nia andamentu no prosesu keixa ne’ebe mak to’o ona iha tribunal, liu-liu ba kazu sira ne’ebe mak akontese iha 1999,” Provedor Pinto hateten, iha Dili.

Tuir lolos, kazu krimi grave sira ne’ebe akontese iha 1999 bele liu husi prosesu julgamentu iha tribunal internasional, maibe nia dehan, durante ne’e estadu nunka halo ida ne’e tanba iha interese politika entre rai rua (Indonezia no Timor-Leste).

“Agora ita haree visa on arrival laiha, free visa wainhira liu husi fronteira, border pass, merkadu fronteira, estudante ho vistu estudante, e ne’e hanesan politika atu haluha hotu kestaun pasadu,” nia hateten.

Maibe, nia dehan, hakarak ga lakoi governu tenke esforsu bolu hikas juis internasional sira mai atu prosesu julgamentu ba kazu krimi grave bele funsiona fali.

Iha parte seluk Diretor Ezekutivu Judicial System Monitoring Program (JSMP), Luis Oliveria Sampaio, hateten julgamentu ba kazu krimi grave tuir lei tenke kompostu husi juis internasional nain rua no juis timor oan nain ida, e durante ne’e paradu tanba juis internasional laiha.

Maibe, nia dehan, sei juis internasional kontinua laiha, Parlamentu Nasional bele halo revisaun ba lei refere atu fo kompentensia ba juis timor oan hodi dirije julgamentu ba kazu krimi grave sira ne’ebe akontese iha 1999.

“Dalan ba tribunal internasional laiha ona, tanba konselho membru sira ne’e mos iha interese ho nasaun Indonezia, tanba ne’e parlamentu nasional bele foti dalan alternative seluk hodi muda lei ne’e,” Diretor JSMP Sampaio sujere.

Nia deskonfia,  katak Parlamentu no governu mos laiha ona interese atu haree ba kazu ne’e, tanba govenu iha komitmentu inisiu katak haluha pasadu no haree ba future, tanba ne’e sira uza dalan rekonsiliasaun deit.

“Lolos, sira tenke haree katak familia ne’ebe sira nia kazu tama ona iha ministeiru publiku hein hela rezultadu,” nia dehan.

Iha parte seluk Membru Parlamentu Nasional, Deputadu Jorge Teme, hateten parlamentu iha duni komitmentu ba asuntu ne’e, maibe iha asuntu seluk mak importante liu atu resolve.

“Ita iha lei barak mak importante tebes atu haree, hanesan lei rai nian, lei anti korupsaun, lei pensaun vitalisia no seluk-seluk tan,” nia dehan.

Kona ba kazu krimi grave, nia dehan,  ba oin “ita sei haree oinsa mak bele buka dalan diak ida,” Teme hateten.

The Dili Weekly

Publicada por TIMOR AGORA
sexta-feira, 13 de maio de 2016

Nenhum comentário:

Postar um comentário