quarta-feira, 24 de agosto de 2016

JSMP Propoin Komisaun Reforma Setor Justisa Altera Kodigu Penal ho Sivil

DILI - Judicial System Monitoring Programme(JSMP), fó hanoin ba Komisaun reforma setór justisa tenke altera artigu balun iha Lei inan konstitusan RDTL ho kódigu penál ho kódigu sivíl.

“JSMP fó hanoin  ba komisaun reforma judisiáriu, atu tau konsiderasaun, bainhira planu reforma judisiáriu tenke altera mós artigu balun iha lei inan konstitusaun RDTL, ba asuntu imunidade, kódigu penál ba asuntu krime insestu no kódigu sivíl ba artigu balun define lei kazamentu,”  Fó hanoin Diretór JSMP, Luis Sampaio bainhira dada-lia ho Diáriu ne’e iha nia nia knaar fatin, Kolmera, Kinta (17/08) liu-ba.

Tanba iha fulan novembru 2015, JSMP hasoru malu ona ho komisaun reforma, JSMP aprezenta submisaun hodi husu komisaun refere.

JSMP aprezenta submisaun ne’e objetivu atu dezenvolve matadalan ba interpretasaun ba asuntu imunidade no halo estudu no komparasaun, tanba durante ne’e, iha miss interpretasaun no miss konseitu ba asuntu imunidade.

Nune’e, iha artugu 113 alineia dahuluk kontitusaun RDTL dehan, iha ofisiál governu iha indikasaun involve iha krime ruma, nia modura penál (amesa pena) tinan rua ba leten, automatikamente nia imunidade tenke lakon, nune’e bele tuir prosesu julgamentu.

Maibe realidade iha pratikamente governante sira deskonfia komete krime,  ema hotu dehan tenke hasai imunidade. Sé loloos, la presiza hasai imunidade, tanba artigu ne’e 133 lei inan define klaru ona. Arguidu governante deskonfia tenke ba kumpri prosesu julgamentu.

JSMP husu ba komisaun reforma atu konsidera no deskute ho Parlamentu Nasionál hodi altera kódigu penál, nune’e bele inkorpora krime insestu ne’ebé (JSMP ) kestiona dala barak. Atu define espesifikamente kódigu penál kona-ba krime ida insestu.

Realidade durante ne’e, bele kondena ema sira komete krime insestu, maibé lei seidauk defini klaru.

Hosi JSMP nia observa krime  insestu nia natureza balun kompleksu tebes, presiza duni lei espesífiku hodi define.

“Bainhira krime insestu ne’e involve labarik, ne’ebé aman rasik ,tiun no avó rasik maka sai arguidu, hodi halo violasaun no abuzu seksuál ba sira nia oan, bei-oan no subriña rasik, bele kondena ho artigu 177, kódigu penál. Artigu ne’e ho nia karakter jerál hela. La inklui natureza espesífiku sira ne’ebé la involve iha krime sira insestu. Tan ne’e JSMP husu ba komisaun reforma justisa atu altera,”  Fó hanoin JSMP.

Iha okaziaun ne’e, JSMP enkoraza governu adopta lalais lei juvenil, maski realidade seidauk iha lei juvenil espesífiku hodi trata asuntu ba kazu insestu.

 Nune’e mós JSMP propoin, atu komisaun tau konsidera ba lei protesaun sivíl ne’ebé to’o agora sei esbosu hela ho lei kona-ba kazamentu define iha kódigu sivíl.
        
“Ami husu atu adopta lalais lei juvenil, mais realidade seidauk iha lei juvenil espesífiku hodi trata asuntu labarik sira hetan violasaun,. JSMP mós husu komisaun atu altera lei kódigu sivíl, sobre asuntu kazamentu ne’e tenke altera hamutuk ho lei kazamentu rejistu sivíl,  ne’ebé agora governu dezenvolve hela, nune’e hodi konsidera ema sira la’ós kritaun katólika, tanba lei ne’e rekoñese de’it Kristaun katólika, ba kazamentu monogami no kazamentu barlekadu inklui ezije tau konsiderasaun ba esbosu lei protesaun sasin,” sujere JSMP.

Responde ba preokupasaun ne’e, Ministru Justisa Ivo Valente esplika, oras ne’e  komisaun reforma halo ona konsultasaun ho institusaun estadu sira hodi harmonijza lei sira ne’e.

“Posibilidade lei sira sei mosu konfuszaun nokefakumen, komisaun reforma judisiáriu sei altera hotu, mais agora nia sira nia ekipa tékniku sei haree hela asuntu hirak ne’e,”  Responde  Ministru Ivo.

Ministériu Justisa, Ivo Valente informa, progresu ba servisu komisaun Reforma Judisiáriu ba oras ne’e daudaun iha faze, komisaun refere halo koordenasaun ho institusaun estadu sira.

Intensaun komisaun reforma judisiáriu halo koordenasaun ho institusaun estadu sira oinsá, atu bele hetan hanoin  foun ruma, sobre  lei sira, nune’e bainhira iha faze ne’ebé estabelese iha ita nia país ne’e.

“Tanba tuir komisaun reforma, institusaun sira nu’udar autoridade ne’ebé implementa lei, tan ne’e, posibilidade boot sira iha koñesementu sobre lei sira ne’ebé soke malu, no lei ne’ebé presiza harmonia no ne’ebé maka bele altera, tan ne’e tuir ha’u nia koñesementu progresu ba servisu komisaun reforma judisiáriu iha faze diskusaun ho institusaun estadu sira,” Ministru Justisa Ivo Valente informa ba jornalista sira iha Sentru Formasaun Jurídiku, Sesta (19/08).

Eis Prokuradór ne’e hatutan, hosi ierarkia ne’ebé iha, komisaun reforma judisiáriu iha Prezidente Konsellu Ministru nia okos,  Ministériu Justisa hanesan koordenadór.

Maibé nia dehan, konteúdu ba área ne’ebé atu komisaun reforma judisiáriu reforma iha oin,oin. Agora sira prepara hela, koordenasaun ho institusaun estadu sira, komisaun refere sei hala’o armonizasaun ba lei sira hosi ekipa tékniku sira aprezenta.

“Nia públikasaun ba progresu komisaun reforma judisiáriu depende ba ekipa sira ne’ebé komisaun tau fiar. Maibé hosi Ministériu Justisa nia akompañamentu, servisu komisaun refere la’o hela,” katak nia. (max)

Timor Post

Publicada por TIMOR AGORA

Nenhum comentário:

Postar um comentário